Narva-Jõesuu Ärikonverentsile järgnenud praktiline tööpäev tõi kokku kohalikud ettevõtjad, koostööpartnerid, arendustegevustega seotud osapooled ning Rootsi kolleegid Karlskronast. Ühise arutelu keskmes oli küsimus, kuidas muuta Narva-Jõesuu sihtkohaks, kuhu soovitakse tagasi tulla igal aastaajal, säilitades samal ajal piirkonna loodusliku tasakaalu ja kohaliku elukeskkonna kvaliteedi.
Tööpäev toimus World Café formaadis ning oli sisuline jätk Narva-Jõesuu Ärikonverentsile. Kui konverentsipäeval keskenduti ettevõtluse, piirkondliku koostöö, turismi, investeeringute ja rahvusvaheliste kogemuste teemadele, siis praktilisel tööpäeval liikus arutelu konkreetsemate ideede ja võimalike tegevussuundade juurde.
Aruteludes tõstatus korduvalt mõte, et Narva-Jõesuu tugevus peitub tema eripäras: mere ja jõe kohtumises, pikas liivarannas, metsas, vaikuses, kuurordiajaloos, kohalikus kogukonnas ning võimaluses ühendada loodus, kultuur ja ettevõtlus terviklikuks külastajakogemuseks.
Osalejad tõid välja mitmeid praktilisi ideid, mis võiksid aidata Narva-Jõesuud aastaringse sihtkohana tugevdada. Nende hulgas olid legendaarse Kuursaali võimalik taaselustamine, talvised sündmused ja jõuluball, kohaliku ajaloo parem esiletoomine, ranniku ja tuletorni nähtavamaks muutmine, matka- ja rattaradade arendamine, kalastustuurid koos kohalikega, interaktiivne kaart, parem transpordiinfo ning kohalike ettevõtjate ühised turismipaketid.
Olulise teemana kerkis esile ka kestlik turism. Aruteludes rõhutati, et looduskeskkonna hoidmine, ligipääsetav linnakeskkond, rohelisemad ettevõtluspraktikad, prügi sorteerimine, rattasõbralik liikumine ja külastajate teadlikkuse tõstmine ei peaks olema eraldi loosungid, vaid igapäevase tegutsemise loomulik osa.
SA Narva-Jõesuu Sadama vaates haakub tööpäeva sisu otseselt projektiga „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“. Projekti keskmes ei ole ainult muul, sadam ja veeteed, vaid ka nende ümber tekkiv ettevõtlus, teenused, koostöövõrgustik ja piirkonna nähtavus. Taristu loob võimalused, kuid nende võimaluste tegelik väärtus sünnib siis, kui kohalikud ettevõtjad, kogukond ja partnerid suudavad need siduda terviklikuks kogemuseks.
Kohtumise üks peamisi järeldusi oli, et Narva-Jõesuu ei pea kopeerima teisi sihtkohti. Piirkonna tugevus on tema enda rütmis ja loos. Just sellest saab kujuneda turismisihtkoha identiteet, mis kõnetab nii külalisi kui ka kohalikke inimesi.
Rootsi kolleegide osalemine andis arutelule väärtusliku rahvusvahelise mõõtme. Karlskrona kogemus aitas vaadata Narva-Jõesuu arenguvõimalusi laiemas Läänemere piirkonna kontekstis, kus paljud rannikuäärsed linnad seisavad sarnaste küsimuste ees: kuidas pikendada turismihooaega, tugevdada kohalike ettevõtjate koostööd, suurendada nähtavust ning hoida samal ajal piirkonna loodus- ja elukeskkonda.
Narva-Jõesuu Ärikonverentsile järgnenud praktiline tööpäev näitas, et piirkonna arenguks on olemas nii ideid, tahet kui ka partnereid. Järgmine samm on nende mõtete sidumine konkreetsete tegevuste, koostöövormide ja teenustega, mis toetavad Narva-Jõesuu kujunemist tugevamaks, nähtavamaks ja aastaringsemaks sihtkohaks.
Narva-Jõesuu Ärikonverents 2026 ja sellele järgnenud koostööseminar toimusid projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“ raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“, Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest ja partnerite eelarvest.
Fotod: Anna Markova
