Eile sain osa Narva-Jõesuu Ärikonverentsist, mis oli niivõrd haarav ja sisukas, et tahaks vähemalt killukesi sellest ka siin jagada. Ei teagi, kas see on sellest, et olen viimasel ajal lugude lainel olnud või oli asi milleski muus, aga märkasin igas esinejas tugevat loo jutustajat.
Tiit Pruuli avas konverentsi oma muhedal moel jagades haaravaid lugusid meresõitudest ja rännakutelt ning kandes seal omandatud kogemusi üle ettevõtlusesse ja juhtimisse. Seda lihtsalt pidi ise kuulma, aga kui kuidagi kokku võtta, siis inimesi hoida on kõige tähtsam – ole sa kapten laevas või juht ettevõttes. Meelde jäid sellised nõuanded nagu „Tark tormi sisse ei sõida“ ja „Mängime kuulmise järgi“.
Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kristian Jaani ettekandest sain teada, et Ida-Virumaa õppurid on väga hinnas oma kolmkeelsuse tõttu ja et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet Frontex Narva-Jõesuus ootab koostööettepanekuid ning vajab kasvades järjest enam kindlasti ka külalislahkuse valdkonna teenuseid. Rõõm oli kuulda, et lausa 88% eestimaalastest tunnevad end siin turvaliselt!
Krete Paal soovitas tehisintellekti enda kasuks pööramist alustada samm-sammult ning kinnitas seda Aafrika vanasõnaga: “Elevanti süüaksegi tükkhaaval”. Kes kuskilt pihta ei oska hakata, siis Gerlin Tiigemäe ja Lembit Loo näpunäidete järgi saavat hõlpsasti ree peale.
Jana Kukk võrdles teenusedisaineri tööd lapsele brokoli pakkumisega. Raske on, vastu sõditakse, kuid aastate pärast ollakse tänulikud. Ja veel üks vahva mõte: “Kui tahad teada, kuidas lõvi jahti peab, ära mine loomaaeda – mine džunglisse!” Ja me oleme kõik nii erinevad, et ära eelda midagi, hoopis testi.
Viscosa Kultuuritehast Hiiumaal tahan peale Ülle Puustusmaa kuulamist kindlasti külastada ja rohkem kuulda, kuidas nad seal kogukonda kaasavad.
Soomest tuli Henri Hakala ja valgustas põhjalike numbrite ning graafikute toel hotellidesse investeerimise tagamaid. Oodatakse õiget aega, õiget hinda – investeeringuid kaalutakse hoolega, kuid prognooside kohaselt peaks hotelliinvesteeringud järgmise 5 aasta jooksul Euroopas siiski umbes 30 % kasvama. Fookuses on pikema kohalviibimisega puhkus ja Ida-Virumaal oma eristuva looduse ning keskkonnaga on üks võimalik suund, kuhu raha liikuma hakkab. Taas tõstatus põhjamaade suur eelis – meil on vaikust, tähistaevast, loodust, ruumi ning Lõuna-Euroopa järjest kuumemaid suvesid silmas pidades muutub siinne kliima vaikselt, aga kindlalt meie plussiks.
Poolast olid kohal Gdanski ja Sopoti esindajad, neile tahaks kohe külla minna! Selline lühike ning lööv video täitsa mõjus mulle: https://youtu.be/AD8xi9QW4ws?si=iPJkH7M4YHjvTREc
Küsimusele, mis neid Narva-Jõesuu puhul köidab, vastasid nad, et loodus, altiivsed tegevused ning perepuhkus.
Paneelidest jäi aga kõlama, et tuleb teha midagi, mida piirkonnas veel pole, kuid ikka omamoodi, mitte kopeerida teisi. Tähtis on tabada ka õiget hetke ja selleks, et külalised tulla tahaks, tuleb kõigepealt luua kohalikele meeldiv keskkond. Jõudu annab KOV toetus ja tunnustus, samuti tänu kogukonnalt.
Suur-suur aitäh tõeliselt huvitava ja suurepäraselt korraldatud päeva eest, Anna Markova, Natalia Orava, Anna Karina, Arvo Juhkov ning teised asjaosalised 💛 💛
____
Anu on Ida-Viru Turismiklastri teenindus- ja arendusjuht ning tema vaade on meie jaoks väga oluline, sest just turismiettevõtluse, teeninduskultuuri, kohaliku kogukonna ja külalislahkuse kokkupuutepunktis hakkabki piirkonna areng päriselt tööle.
Projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“ keskmes ei ole ainult muul, sadam ja veeteed. Sama oluline on see, kuidas piirkond suudab luua paremaid teenuseid, tugevamat koostööd ja keskkonda, kus nii kohalikul inimesel kui ka külalisel on hea olla.
Anu postitus võtab väga hästi kokku selle, miks sellised kohtumised on vajalikud: ideed sünnivad saalis, aga väärtus tekib siis, kui need jõuavad inimesteni, teenustesse ja tegudesse.
Aitäh, Anu, põhjaliku ja inimliku kokkuvõtte eest.
