7. mail toimus Noorus SPA konverentsikeskuses Narva-Jõesuu Ärikonverents 2026, mis tõi kokku ettevõtjad, arendajad, turismivaldkonna esindajad, omavalitsuste ja koostööpartnerite esindajad Eestist ning külalised Soomest, Rootsist ja Poolast. Päeva keskmes olid ettevõtlus, turism, juhtimine, tehisintellekt, investeeringud, teenusedisain ja piirkonna arenguvõimalused.
Konverentsi läbivaks mõtteks kujunes arusaam, et ka kiirete tehnoloogiliste muutuste ja globaalsete väljakutsete ajastul jääb ettevõtluse ja piirkonna arengu suurimaks väärtuseks inimene. Seda rõhutasid eri nurkade alt nii esinejad, paneelarutelud kui ka osalejate tagasiside.
Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin avas konverentsi ülevaatega Narva-Jõesuu arengusuundadest, investeeringutest ja rahvusvahelise koostöö olulisusest. Tema ettekandest jäi kõlama mõte, et Narva-Jõesuu edu valem on partnerlus ja tugevad ideed – suurusest olenemata.
Tiit Pruuli tõi konverentsile mere, rännakute ja juhtimise kogemuse. Tema ettekanne „Kuidas merega hakkama saada?“ sidus mereretkedelt ja ekspeditsioonidelt saadud õppetunnid ettevõtluse, meeskonnatöö ja kriisiolukordades hakkamasaamisega. Pruuli rõhutas, et ole sa kapten laevas või juht ettevõttes – inimesi hoida on kõige tähtsam. Saalis jäid kõlama ka mõtted „tark tormi sisse ei sõida“ ning „kõik suured võidud valmistatakse ette turvalises kodusadamas“.
Julgeoleku, rahvusvahelise koostöö ja piirkonna võimaluste vaadet avas Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kristian Jaani. Tema ettekandes tõusis esile Ida-Virumaa noorte tugevus kolmkeelsuse näol ning Frontexi kohalolu Narva-Jõesuus. Kasvav rahvusvaheline kohalolu loob võimalusi ka kohalikele teenusepakkujatele, sh külalislahkuse, majutuse ja teeninduse valdkonnas.
Krete Paal rääkis juhtimisest tehisintellekti ajastul ning julgustas ettevõtjaid AI kasutuselevõttu alustama praktiliselt ja samm-sammult. Tema sõnum oli selge: kõike ei pea tegema korraga, oluline on alustada päris äriprobleemist, katsetada, õppida ning kasutada töökindlaid lahendusi. Päeva üheks meeldejäävaks kujundiks sai Aafrika vanasõna: „Elevanti süüaksegi tükkhaaval.“
Teenusedisaini vaadet avas Jana Kukk, kes rääkis sellest, kuidas turismis maailmas silma paista. Ta rõhutas, et teenuseid ei saa arendada oletuste pealt – klienti tuleb päriselt mõista, testida, kuulata ja vaadata kogu külastajateekonda tervikuna. Tema ettekandest jäi kõlama mõte: „Kui tahad teada, kuidas lõvi jahti peab, ära mine loomaaeda – mine džunglisse.“
Ülle Puustusmaa jagas Viscosa Kultuuritehase kogemust Hiiumaalt. Tema lugu näitas, kuidas äärealal asuvast ajaloolisest tööstuskompleksist võib järjepideva töö, tugeva loo ja kogukonna kaasamise abil kujuneda mõjus kultuuri-, loome- ja ettevõtluskeskkond. Viscosa näide tõi esile, et koha arengut ei määra ainult taristu, vaid ka inimesed, pärand, identiteet ja oskus anda olemasolevale uus tähendus.
Soomest tulnud Henri Hakala avas hotellidesse investeerimise Euroopa vaadet. Tema ettekandest jäi kõlama, et investeeringuid kaalutakse hoolega ning oodatakse õiget hetke ja õiget hinda, kuid hotelliturul nähakse jätkuvalt kasvupotentsiaali. Ida-Virumaa ja Narva-Jõesuu tugevustena tõusid esile eristuv loodus, rahu, ruum, põhjamaine kliima ja võimalus pakkuda pikema kohalviibimisega külastajale sisukamat kogemust.
Konverentsile lisas kaalu rahvusvaheline mõõde. Kohal olid külalised Poolast, Rootsist ja Soomest, sh Gdański ja Sopoti esindajad. Narva-Jõesuu puhul kõnetasid neid eelkõige loodus, aktiivsed tegevused ja perepuhkuse võimalused. See kinnitab, et piirkonna tugevus ei pea peituma teiste sihtkohtade kopeerimises, vaid oma eripära paremas esiletoomises.
Paneelaruteludest jäi kõlama mõte, et Narva-Jõesuu ja laiem Ida-Viru piirkond peavad tegema midagi, mida piirkonnas veel ei ole – aga tegema seda omal viisil. Selleks, et külalised tahaksid tulla, tuleb kõigepealt luua keskkond, kus kohalikel inimestel on hea olla. Oluliste märksõnadena jäid kõlama koostöö, kogukonna toetus, kohaliku omavalitsuse roll, õigel hetkel tegutsemine ja julgus eristuda.
Ida-Viru Turismiklastri teenindus- ja arendusjuht Anu Kõrge võttis oma konverentsijärgses tagasisides päeva kokku osaleja vaatenurgast, märkides, et esinejad olid tugevad loo jutustajad ning et konverents oli haarav ja sisukas. Tema sõnul sidusid ettekanded väga hästi ettevõtluse, juhtimise, teeninduskultuuri, turismi ja piirkonna arengu inimliku poole.
„Narva-Jõesuu Ärikonverentsi väärtus seisnes selles, et laval ei räägitud ainult arengust üldiselt. Räägiti inimestest, lugudest, koostööst, teenustest, julgusest katsetada ja vajadusest teha asju päriselt. Ilus jutt üksi ei loe – loevad teod,“ ütles Arvo Juhkov
Konverents kinnitas, et Narva-Jõesuu areng ei sõltu ühest sündmusest ega ühest investeeringust, vaid inimestest, kes on valmis koostööd tegema, ideid jagama ja neid ellu viima. Uued kontaktid, rahvusvahelised kogemused ja osalejate elav tagasiside näitasid, et piirkonnas on olemas huvi ja valmisolek liikuda edasi praktiliste koostööde suunas.
„Narva-Jõesuu vajab just selliseid kohtumisi, kus eri valdkondade inimesed saavad ühes ruumis mõelda, kuidas piirkonna tugevused päriselt tööle panna. Meil on loodus, meri, jõgi, ajalugu, külalislahkus ja rahvusvahelised kontaktid. Nüüd on oluline muuta need tugevused koostööks, teenusteks ja tegudeks,“ ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Ilijn.
Narva-Jõesuu Ärikonverents 2026 toimus projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“ raames. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“, maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest ja partnerite eelarvest.
Fotogalerii: https://flic.kr/s/aHBqjCTcV8
Programm ja materjalid: visitnarvajoesuu.ee/arikonverents
Fotod: Anna Markova
