Narva-Jõesuu rannapiirkond teeb läbi kiiret uuenemist, muutudes tasasest äärealast kogu kuurordi üheks olulisemaks arengumootoriks. Pikka aega oli jõeäärne ja lahe suudmeala avalikkusele pigem suletud ning suuremateks tegevusteks raskesti ligipääsetav. Täna liigub linn teadlikult veele lähemale: järjepidevad investeeringud ja heakorrastus muudavad selle kaldajoone avatuks, turvaliseks ja mugavaks nii linlastele kui ka külalistele.
Heaks näiteks uue ruumi võimalustest ja elujõust oli hiljuti toimunud Silmufestival, mis seati tänavu esmakordselt üles uuel jõeäärsel alal. See õnnestunud kogemus näitas ilmekalt, et kaldapiirkond on valmis võtma vastu külastajaid ning inimesed avastavad suure huviga linna uuenenud veepalget, kus põimuvad jalutusrajad, avarad vaated akvatooriumile ja sadama lähedus.
Uute rannikualade kasutuselevõtt on suure ühise töö ning mitme mahuka ettevõtmise ja algatuse õnnestunud kokkulangemise tulemus. Olulist ühendavat rolli kannab siin projekt „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“. Projekti keskseks investeeringuks on valminud 322-meetrine kaitsemuul koos juurdepääsuteede, valgustuse ja kallasala heakorrastusega. See pole pelgalt insenertehniline rajatis, mis kaitseb liivaranda uhtumise eest ja loob eeldused laevaliikluse parandamiseks, vaid sellest on kujunenud avar mereäärne jalutusala ning uus võimas turismimagnet kogu piirkonnale.
Tõeline mõju sünnib aga siis, kui eri osapoolte jõupingutused ei toimi eraldiseisvalt. Rannapiirkonna uuenemine toetub paljude eri projektide, algatuste ja organisatsioonide sünergiale. Samal ajal arendatakse kultuurikvartalit, kaasajastatakse sadamat ja rannaalasid laiemalt ning linn heakorrastab aktiivselt ajaloolise tuletorni ümbrust, muutes selle mugavaks jalutuskohaks ning kavandades sinna tulevikus ka muuseumi. Kui omavalitsuse tegevused, Euroopa toetusfondid, partnerite algatused ja ettevõtjad vaatavad ühes suunas ning neid ühendab ühine soov tuua elu kallasalale, võimendab iga samm järgmist.
Sama oluline on asjaolu, et veeteede projekt ei piirdu vaid ehitustööde ja betooniga. Projekti lahutamatuks osaks on panustamine inimestesse ja ettevõtluskeskkonda. Kohalikele ettevõtjatele korraldatakse praktilisi koolitusi, võrgustumiskohtumisi, seminare ja ärikonverentse, mis aitavad luua uusi koostöösidemeid, omandada teadmisi kaasaegsetest turismitrendidest ning valmistada ette uusi teenuseid avaneva rannataristu toel.
Just see taristu ja koostöö ühine toimimine annab vahetu tõuke kohalikule majandusele. Ligipääsetav ja korrastatud jõekallas tagab stabiilse külastajate liikumise, mis avab väikeettevõtlusele uued uksed. See ei puuduta üksnes laadamelu, kohalikke maitseid või käsitööd. Toimiv veeteede võrgustik innustab arendama laiemat teenuste ringi: regulaarseid veesõite, ekskursioone, varustuse renti, kalastusretki ja püsivaid külalislahkuse teenuseid. Ettevõtjad näevad kallasala heakorda ning tänu projekti toele on neil olemas vajalikud teadmised ja kindlustunne uute ideede elluviimiseks.
Elavat huvi Narva-Jõesuu veeturismi potentsiaali vastu kinnitas ka sõpruslinna Imatra delegatsiooni külaskäik festivalile. Grupi koosseisus saabusid Soome ettevõtjad, veeteede valdkonna asjatundjad ja sadamate juhid. Mõlemale poolele pakkus see suurepärast võimalust vahetuks kogemuste vahetamiseks. Rahvusvaheline koostöö rannataristu ja veeteede arendamisel avab uusi perspektiive: ühised ideed, piiriülesed kontaktid ja naabrite toimivad praktikad aitavad meie kuurordil kiiremini ning kindlamalt lõimuda laiemasse veeturismi võrgustikku.
Samuti tõestab rannaala elavnemine sügisel, et Narva-Jõesuu turismipotentsiaal ei piirdu vaid kolme suvekuuga. Hästi läbimõeldud keskkond vee ääres kõnetab inimesi iga ilmaga. Meeleolukad sündmused ning jalutuskäigud jõe ja muuli suunal toovad piirkonda külalisi ka madalhooajal, pakkudes lisatäituvust kohalikele majutusasutustele, spaadele ja restoranidele.
Uute kaldaalade edukas kasutuselevõtt kinnitab, et strateegiline kurss on õige. Veeteede võrgustiku arendamine, muuli rajamine, ettevõtjate võimestamine ning partnerlus naaberprojektidega loovad käegakatsutava kasvuplatvormi. Narva-Jõesuu kallasala muutub samm-sammult terviklikuks ruumiks, kus jõgi, meri ja algatusvõimelised inimesed kujundavad üheskoos kuurordi tulevikku.
Projekti „Ida-Viru regiooni veeteede võrgustiku ja turismiettevõtluse arendus“rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“, maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest ja partnerite eelarvest.
